Kokkuvõtvalt: Digitaalvaldkonna juhid peavad 2026. aasta augustiks looma protsessid, et märgistada läbipaistvalt tehisintellekti loodud meediat (pilte, videoid, heli), tekste ja vestlusroboti vestlusi ning vähendada seeläbi eksitamisohtu.
Alates 2. augustist 2026 peavad turundajad märgistama tehisintellekti loodud või manipuleeritud sisu vastavalt – seda nõuab tehisintellektimääruse artikkel 50. Puudutatud on deepfake’id, ilma toimetusliku kontrollita loodud sünteetilised tekstid ning ettevõtete veebilehtedel kasutatavad vestlusrobotid.
Tehisintellektimäärus eristab riskikategooriaid ja osaliste rolle. Turundusosakondade jaoks on olulisimad „piiratud riski” kategooria ning juurutaja roll. Siin on kesksel kohal läbipaistvuskohustused – eelkõige sünteetilise või manipuleeritud meedia puhul, see tähendab sisu puhul, mis on loodud või muudetud tehisintellekti abil. Interaktsiooniks mõeldud tehisintellektisüsteemide puhul (näiteks veebilehtedel kasutatavad vestlurobotid) võib turundajate jaoks oluliseks muutuda ka pakkuja roll.
Konkreetselt puudutab see kolme turundusstsenaariumit: (1) sünteetiliste või manipuleeritud piltide, heli või video avaldamine – eriti fotorealistlike inimeste kujutiste või autentselt kõlavate häälkõnede (deepfake’ide) puhul; (2) tehisintellekti loodud või manipuleeritud tekstid ilma toimetusliku kontrollita (LinkedIni postitused, blogiartiklid, veebisisu); (3) inimese ja masina vahelised interaktsioonid, nagu vestlusrobotid või häälassistendid ettevõtete veebilehtedel. Märgistus tuleb esitada esimese tajumise või interaktsiooni hetkel.
Tehisintellektimääruse artikkel 50 lõige 4 määratleb deepfake’idele esitatavad nõuded täpselt: tehisintellektisüsteemide kasutajad, kes loovad või manipuleerivad pilte, heli- või videosisu, peavad avalikustama, et sisu on tehislikult loodud või manipuleeritud. Erand kehtib kunstiliste, loominguliste, satiiriliste või väljamõeldud teoste puhul – seal piisab asjakohasest märgistusest, mis ei kahjusta teose esitamist ega nautimist.
Artikkel 3 punkt 60 määratleb deepfake’ina tehisintellekti loodud või manipuleeritud pilti, heli- või videosisu, mis sarnaneb olemasolevate isikute, objektide, kohtade või sündmustega ning tunduks isikule autentse või tõepärasena. Mõõdupuuks on see, kas sisu mõjub realistlikuna ning kas eksitamise potentsiaal on olemas – mitte tehniline täiuslikkus. Sarnasus peaks olema objektiivselt tuvastatav ning piisab, kui simuleeritud isikud või objektid mõjuvad realistlikuna ja kujutavad midagi, mis võiks reaalsuses eksisteerida või oleks võinud eksisteerida.
Allikas: www.activemind.legal · Avaldatud 6. juulil 2026
Lumi AI News — tehisintellekti abil kureeritud vastavalt tehisintellektimääruse artiklile 50. Parafraseerimine ja klassifitseerimine Lumi News Pipeline v1.7.3 abil.