Lühidalt: Alates 2. augustist 2026 peavad ettevõtted märgistama vaid deepfake’e, otsest tehisintellektipõhist suhtlust klientidega ning toimetamata, avalikku huvi pakkuvaid tehisintellekti loodud tekste – enamik turundus- ja äriotstarbelisi rakendusi jääb kohustusest puutumata.
Alates 2. augustist 2026 kehtivad tehisintellektimääruse alusel esmakordselt siduvad läbipaistvuskohustused teatud tehisintellekti loodud sisu suhtes. Need puudutavad eelkõige deepfake’e ja otsest suhtlust tehisintellektisüsteemidega – mitte aga tehisintellekti kasutamist ettevõttes tervikuna.
Euroopa tehisintellektimäärus näeb alates 2. augustist 2026 ette siduvad läbipaistvuskohustused tehisintellekti loodud sisu jaoks. Eesmärk on kaitsta tarbijaid ja äripartnereid eksitava sisu eest ning muuta tehisintellekti kasutamine läbipaistvamaks. Erinevalt levinud arvamusest ei ole tegemist üldise märgistuskohustusega kogu tehisintellekti abil loodud sisu suhtes, vaid selgelt piiritletud rakendusjuhtudega seotud nõuetega.
Märgistamiskohustus kehtib tehisintellekti loodud või manipuleeritud piltide, videote ja helisalvestiste suhtes, mis kujutavad reaalseid isikuid, esemeid, kohti või sündmusi eksitavalt tõetruult – nn deepfake’ide suhtes. Samuti peavad ettevõtted avaldama, kui kliendid suhtlevad vahetult tehisintellektiga, näiteks veebilehtedel ja kliendiportaalides kasutatavate vestlusrobotite või virtuaalabiliste kaudu. Tehisintellekti loodud tekstide puhul kehtib kitsam tingimus: märgistamine on üldjuhul vajalik ainult siis, kui tekst avaldatakse ilma inimjärelevalveta ning see teenib avalikkuse teavitamist avalikku huvi pakkuvatel teemadel.
Compliance-praktika seisukohalt tähendab see järgmist: paljud tüüpilised ettevõtte rakendused jäävad märgistuskohustusest puutumata. Kes kasutab tehisintellekti tootekirjelduste, turundustekstide, tõlgete või sisedokumentide koostamiseks või laseb sellel äriandmeid analüüsida, ei pea sellist sisu reeglina märgistama. Sama kehtib ka olemasolevate tekstide pelga keelelise viimistluse või automatiseeritud õigekirjaparanduse kohta. Määrav on alati see, kas tehisintellekti loodud sisu vaatab enne avaldamist toimetuslikult üle inimene või kas isik võtab avaldatud teksti eest toimetusliku vastutuse ja vastutuse üldiselt – sellisel juhul erikohustused läbipaistvuse osas ei kehti.
Ka audiovisuaalse meedia puhul ei too iga tehisintellektipõhine töötlus automaatselt kaasa märgistuskohustust. Kes üksnes laiendab pildi tausta, optimeerib värve, parandab pildikvaliteeti või eemaldab segavaid elemente, jääb reeglina nende sätete kohaldamisalast välja. Ettevõtetel tasub sellegipoolest üle vaadata oma protsessid ja sisemine vastutusjaotus, et määrata kindlaks, milline sisu jääb kohaldamisalasse, kes kannab toimetuslikku vastutust ning kuidas võimalik märgistamine tehniliselt ja organisatsiooniliselt ellu viiakse.
Allikas: www.it-daily.net · Avaldatud 14. augustil 2026
Lumi AI News — tehisintellekti abil kureeritud vastavalt EU AI Act artiklile 50. Parafraseerimine ja klassifitseerimine Lumi News Pipeline v1.8.3 abil.