Lühidalt: Alates 2. augustist 2026 peavad ettevõtted märgistama üksnes deepfake’e, otsest tehisintellektipõhist suhtlust klientidega ning toimetamata, avalikku huvi pakkuvaid tehisintellekti loodud tekste – enamikku turundus- ja äriotstarbelisi rakendusi see kohustus ei puuduta.
Alates 2. augustist 2026 kehtivad tehisintellektimääruse raames esmakordselt siduvad läbipaistvuskohustused teatud tehisintellekti loodud sisu suhtes. Need puudutavad eelkõige deepfake’e ja otsest suhtlust tehisintellektisüsteemidega – mitte aga igasugust tehisintellekti kasutamist ettevõttes.
Euroopa tehisintellektimäärus näeb alates 2. augustist 2026 ette siduvad läbipaistvuskohustused tehisintellekti loodud sisu jaoks. Eesmärk on kaitsta tarbijaid ja äripartnereid eksitava esitusviisi eest ning muuta tehisintellekti kasutamine paremini jälgitavaks. Erinevalt levinud arvamusest ei ole tegemist siiski üldise märgistuskohustusega kogu tehisintellekti abil loodud sisu jaoks, vaid selgelt piiritletud kasutusjuhtudega seotud nõuetega.
Märgistada tuleb tehisintellekti loodud või manipuleeritud pildid, videod ja helisalvestised, mis kujutavad päriselulisi isikuid, esemeid, kohti või sündmusi eksitavalt tõetruult – nn deepfake’id. Samuti peavad ettevõtted selgelt teatama, kui kliendid suhtlevad vahetult tehisintellektiga, näiteks vestlusrobotite või virtuaalsete assistentide kaudu veebilehtedel ja kliendiportaalides. Tehisintellekti loodud tekstide puhul kehtib kitsam tingimus: märgistamine on üldjuhul vajalik ainult siis, kui tekst avaldatakse ilma inimliku kontrollita ning see teenib avalikkuse teavitamist avalikku huvi pakkuvatel teemadel.
Compliance-praktika seisukohalt tähendab see, et paljud tüüpilised ettevõtte rakendused jäävad märgistuskohustusest puutumata. Kes kasutab tehisintellekti tootekirjelduste, turundustekstide, tõlgete või sisedokumentide koostamiseks või laseb sellel äriandmeid analüüsida, ei pea reeglina neid sisusid märgistama. Sama kehtib olemasolevate tekstide pelga keelelise viimistlemise või automaatse õigekirjaparanduse kohta. Otsustav on alati see, kas tehisintellekti loodud sisu vaatab enne avaldamist toimetuslikult üle inimene või võtab keegi avaldatud teksti eest toimetusliku vastutuse ja vastutuse – sellisel juhul erilisi läbipaistvuskohustusi ei kohaldata.
Ka audiovisuaalse meedia puhul ei too iga tehisintellekti abil tehtud töötlus automaatselt kaasa märgistuskohustust. Kes üksnes laiendab pildi tausta, optimeerib värve, parandab pildikvaliteeti või eemaldab häirivaid elemente, jääb üldjuhul väljapoole eeskirjade kohaldamisala. Ettevõtetel tasub oma protsessid ja sisemised vastutusalad siiski üle vaadata, et määratleda, milline sisu kuulub kohaldamisalasse, kes kannab toimetuslikku vastutust ning kuidas võimalik märgistus tehniliselt ja organisatsiooniliselt ellu viiakse.
Allikas: www.it-daily.net · Avaldatud 14. augustil 2026
Lumi AI News — tehisintellekti abil kureeritud vastavalt EL tehisintellektimääruse art 50. Parafraseerimine ja klassifitseerimine Lumi News Pipeline v1.8.3 poolt.