Lühidalt: VKEdel puuduvad sageli organisatsioonilised ja tehnilised ressursid, et täita küberkerksuse määruse nõudeid tähtajaks.
ELi väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted seisavad küberkerksuse määruseks (Cyber Resilience Act, CRA) valmistumisel silmitsi märkimisväärsete väljakutsetega, selgub Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ameti (ENISA) hiljutisest analüüsist.
Küberkerksuse määrus muutub kohustuslikuks regulatsiooniks kõigile toote- ja lahenduspakkujatele, kes tarnivad ELi siseturule. Määrus kohustab IoT-seadmete, küberturvalisuse komponentide ja elutähtsa infrastruktuuri tarkvara tootjaid rakendama siduvaid turvanõudeid nii toodete disainis, tootmises kui ka hoolduses. Suurtel kontsernidel on vastavusprotsessid osaliselt juba kasutusel – VKEde jaoks kujutab see aga endast tervet ümberkorraldusülesannet.
Paljud väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted toovad välja ressursside puudujääke, selguse puudumist konkreetsete vastavusnõuete osas ning alakomplekteeritust IT-turvalisuse ja tootearenduse valdkonnas. Lisaks valitseb tõlgendamatust regulatiivse kohaldamisala ja tehniliste standardite osas. Eriti kriitiline on see, et VKEdel puudub sageli väljakujunenud juhtimisstruktuur turvameetmete dokumenteerimiseks, mida auditite ja sertifitseerimise käigus tingimata vajatakse.
Mõjutatud VKEde infoturbejuhid peaksid seetõttu juba varakult läbi viima valmisoleku analüüsi, et tuvastada rakenduslüngad. ENISA soovitab muu hulgas mentorlusprogramme kontsernide ja VKEde vahel, avalikke enesehindamise tööriistakomplekte ning regulatiivseid üleminekuperioode, et jaotada vastavuskoormust ühtlasemalt. Küberkerksuse määruse lõplik kohaldamine on kavandatud 2027. aastaks.
Allikas: www.enisa.europa.eu · Avaldatud
Lumi AI News — tehisintellekti abil kureeritud vastavalt tehisintellektimääruse artiklile 50. Parafraseerimine ja klassifitseerimine Lumi News Pipeline v1.7.3 abil.