Euroopa IT-otsustajad muudavad digitaalse suveräänsuse kontseptsiooni üha enam konkreetseteks hanke- ja hankekriteeriumideks pilve-, turbe- ja tehisintellektitehnoloogiate valdkonnas.
Vastuseis Euroopa tarkvarale on Saksa ettevõtetes aasta jooksul kahanenud üle 90 protsendi võrra, samal ajal kui üleminek sellistele lahendustele hoogustub märkimisväärselt.
Digitaalne suveräänsus ei ole niivõrd absoluutne seisund, kuivõrd teadlik võimalus valida tehnoloogiaid ja vajaduse korral pakkujat vahetada, jäämata sõltuvussuhte lõksu.
EUDI Wallet’i läbimurre sõltub sellest, kuidas rakendatakse andmepüügikindlat autentimist, adaptiivset turvet ja turvalist integratsiooni olemasolevate IAM-süsteemidega.
Kavandatav Cloud and AI Development Act nihutab vastavusnõude andmete asukohapõhisuselt tõendatavale Euroopa kontrollile tegevuse, omandi ja tarneahela üle – ent praktikas domineerivad kontrollimata kõrvalekanalid.
Tehisintellekt tugevdab nii ründevõimekusi kui ka kaitsevahendeid, samal ajal kui regulatiivne surve sunnib infoturbejuhte turvainfrastruktuuri põhjalikult uuendama.
Suveräänsus tuleb arhitektuuriliselt läbi mõelda algusest peale, mitte käsitleda seda hilisema rände eesmärgina – see nõuab varundustaristut, mis on hüperskaleerija ökosüsteemist sõltumatu.
Kolm neljandikku DACH-piirkonna ettevõtetest on digitaalse suveräänsuse strateegiliselt sisse kirjutanud, kuid ainult 14 protsendil on toimiv väljumisstrateegia ja vaid kolm protsenti suudab oma tegelikku suveräänsust…
