Andmepüügi ohvrite karistamine põhjustab intsidentidest teatamise viivitusi, mis pikendavad ründajate võrgus viibimise aega; psühholoogiline turvatunne vähendab seda kriitilist näitajat.
Automatiseerimise ja tehisintellekti tõttu kujuneb identiteedi kompromiteerimine domineerivaks ründevektoriks, mis nõuab turvaarhitektuuri prioriteetide ümberhindamist.
