Lühidalt: Fortinet’i 2026. aasta raporti kohaselt tuleneb OT-turvalisuse valmiduse langus realistlikumast enesehinnangust, mitte tegelikust olukorra halvenemisest, samal ajal kui CISO-d võtavad üha enam üle vastutust OT-küberturvalisuse eest.
Fortinet’i andmetel on ettevõtete osakaal, kes hindavad oma OT-turvalisust kõrgeimal valmidustasemel, aasta jooksul langenud 49 protsendilt 17 protsendile. Fortinet ei tõlgenda seda mitte olukorra halvenemisena, vaid varasema ebarealistliku enesehinnangu korrigeerimisena.
State of Operational Technology and Cybersecurity Report 2026 tarbeks küsitles Fortinet üle maailma enam kui 700 OT-valdkonna spetsialisti. Uuring mõõdab OT-turvaprogrammide valmidust viieastmelise mudeli alusel, mis ulatub tasemest 0 (struktureerimata, dokumenteerimata protsessid) tasemeni 4 (täielikult optimeeritud ja automatiseeritud turvaarhitektuur). Käesoleval aastal on tulemused selgelt liikunud madalamate tasemete poole: tase 0 tõusis 1 protsendilt 5 protsendile, tase 1 5 protsendilt 17 protsendile ja tase 2 13 protsendilt 27 protsendile. Fortinet’i hinnangul ei ole põhjuseks tegelikult halvenenud turvaolukord, vaid ühiste IT- ja OT-turvameeskondade arvu kasv, suuremad eelarved ning spetsialiseeritud OT-turvalahendused, mis on ettevõtetele esimest korda võimaldanud olemasolevatele lünkadele realistlikult otsa vaadata.
CISO-de jaoks on raport oluline ka seetõttu, et OT-küberturvalisuse organisatsiooniline vastutus on liikumises: 81 protsenti küsitletutest soovib anda selle vastutuse järgmise kaheteistkümne kuu jooksul üle CISO-le – raporti kohaselt on see trend kasvanud juba viiendat aastat järjest. OT-turvalisus muutub sellega üha enam ettevõtte juhtkonna, mitte üksnes tootmise eest vastutavate isikute ülesandeks. Samal ajal karmistub Euroopas ka regulatiivne raamistik: Saksamaal jõustus 2025. aasta detsembris NIS2 direktiivi ülevõtmise seadus üleminekuperioodita, ning 2026. aasta septembris lisandub ELi küberkerksuse määrusega (Cyber Resilience Act) esimesed kohustuslikud teavitamiskohustused võrgustatud toodete tootjatele.
Võrgu läbipaistvuse osas näitab raport edusamme: 14 protsenti ettevõtetest teatab oma OT-keskkondadest täieliku ülevaate olemasolust, võrreldes 5 protsendiga eelmisel aastal. Samal ajal teatab 23 protsenti, et neil on ülevaade vaid poolest oma OT-taristust – seega kaitseb peaaegu iga neljas ettevõte võrke, milles esineb pimealasid. Selline lünk muutub olulisemaks seetõttu, et raporti kohaselt kasvab rünnakute korral pikem viibimisaeg kompromiteeritud võrkudes, samas kui lühikeste viibimisaegade osakaal on jäänud stabiilseks. Mida kauem ründajad avastamata püsivad, seda rohkem aega jääb süsteemide luureks, intellektuaalomandi vargusteks ning suurema operatiivse mõjuga rünnakute ettevalmistamiseks.
Rünnakuvektorite osas on andmepüük (phishing) 76 protsendiga jätkuvalt sagedasim esmase juurdepääsu meetod, ning lunavara kuulub 50 protsendiga endiselt peamiste ohtude hulka. Positiivsena torkab silma teine näitaja: vaid 24 protsenti ettevõtetest teatab rünnakutest, mis mõjutasid nii IT- kui ka OT-süsteeme, võrreldes 60 protsendiga eelmisel aastal. Fortinet peab selle põhjuseks paranenud võrgusegmenteerimist. 89 protsenti küsitletud OT-valdkonna vastutavatest isikutest ootab järgmise viie aasta jooksul OT-turvalisusesse tehtavate investeeringute kasvu, kusjuures NIS2-st ja küberkerksuse määrusest tulenev regulatiivne surve on eelarveotsuste puhul täiendav argument.
Allikas: www.it-daily.net · Avaldatud 7. augustil 2026
Lumi AI News — tehisintellekti abil kureeritud vastavalt tehisintellektimääruse artiklile 50. Parafraseerimine ja klassifitseerimine Lumi News Pipeline v1.8.3 abil.